Eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel hakkasid Rakkes käima Sinise Risti liikumise jutlustajad Tallinnast. Nad kasutasid selleks eramajade ruume. Pühapäevastel vaimulikel koosolekutel käis hulgaliselt rahvast Rakkest ja ümberkaudsetest küladest. Peeti ka pühapäevakooli lastele.

1924. aastal tutvustati Tartu III Baptisti Koguduse uuele pastorile Karl Kaupsile üht koguduseliiget Johannes Martsoni, kes elas Lasinurmes. Tartu kogudus otsustas alustada misjonitööd Rakke ja Vägeva kandis. 1926/27. aastal olidki nimetatud paigus vaimulikud ärkamised. Otsustati asutada Tartu III (hiljem Immaanueli) Koguduse Rakke-Vägeva osakond. Osakonnas oli algselt 26 liiget, jumalateenistusi peeti hr. Mart Steini majas ja teistes külades ümber Rakke.

Osakonna töö kasvades tekkis vajadus oma palvemaja järele. 1930. aastal kiitis mõtte heaks Tartu emakogudus. 1931. aastal saadi nõusolek Eesti Baptistikoguduste Liidult korjanduste läbiviimiseks teistes baptistikogudustes ehitusel vajamineva raha saamiseks. Maa saadi algselt Tooma talu omanikult hr Juhan Vöörmannilt rendimaaks 99 aastaks.

12. juunil 1932. aastal pandi kirikule nurgakivi. Kaks aastat pingsat tööd, palveid ja ohverdamisi -- ja siis oli hoone valmis. 1934.aasta juulis avati ja pühitseti pidulikult Rakke palvela.

Vahepeal oli kogudus saanud tugevamaks ja jõudsalt kasvanud. Liikmeid oli 44 ja kogudus kasvas veelgi. See oli koguduse kõrgaeg nii majanduslikult kui ka vaimulikult.

1934/35 aastal asutati Rakkesse ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus. Rakke lubjatehase omanik Karl Kaddak lubas ehitada sellele kogudusele paekivist kiriku. Nõukogude okupatsiooni järel aga natsionaliseeriti Kaddaka varad ja kirikut enam ei ehitatudki. 1944. aasta tulekahjus hävis rahvamaja hoone, kus luteri kogudus jumalateenistusi pidas ning 1945. aastast kasutas baptistikoguduse kirikut ka luteri kogudus.

Sõjajärgne aeg polnud kogudustele kerge. Seati sisse range kontroll nii majanduslikes kui ka vaimulikes küsimustes. Nii evangeelne-, laste- kui ka noortetöö oli range kontrolli all. Vaid üksikud pöördusid Jumala poole. Vähesed söendasid kirikusse tulla. Sellistes tingimustes lõppes 1975.aaastal EELK Rakke koguduse töö ja liikmed kanti üle Simuna ja Koeru kirikuraamatutesse. Kord kuus käis Simuna pastor jumalateenistust pidamas Rakkes elavatele luteri koguduse liikmetele baptistikoguduse kirikus. See kestis kuni 2003. aastani, kui kirikuhoone maha põles. Luteri koguduse töö Rakkes on siiani jätkunud. Jumalateenistusi peetakse Rakke vanas vallamajas.

2003. aasta 9. märtsil põles maha Rakke kirikuhoone. Kirik süttis elektrijuhtmetest ja põles maha. Päästeti kiriku tornis olnud kell. Hävis ja rikututud sai ka peaaegu kogu Rakke Koguduse raamatukogu. Kogudus on oma jumalateenistusi saanud pidada Rakke valla poolt antud ruumides. Praegu on selleks korter Oru tn. 1-1.

2005. a märtsis moodustati Rakke Vallavalitsuse, Rakke Koguduse ja Simuna Koguduse vahel MTÜ Rakke Kirik eesmärgiga ühiselt hakata ehitama Rakkesse kirikuhoonet. Projekti tegi arhitekt Hindrek Kuldbek. Nõusolek ühise töö tegemiseks saadi nii vabariigi valitsuselt kui ka kirikute liitudelt. Ehitusega alustati 2007 aasta kevadel ning hetkel on valms vundament ja maaalused kommunikatsioonid. Pärast väikest pausi oleme värske jõuga asunud jälle aktiivselt tegutsema.

___________________________________

MTÜ Rakke Kirik tegutses aastani 2018.

Käesoleval kodulehel jäävad kättesaadavaks MTÜ Rakke Kirik ajaloolised materjalid.